Kudusin endale sõrmikud. Alustasin siis, kui meil siin Eestimaal suured sulad olid, paljud ilmatargad ennustasid, et veebruari lõpuks lumi läinud ja kevad käes. Keegi ei rääkinud käredast külmast ja arktilisetest õhumassidest. Igatahes otsustasin asja ruttu käsile võtta, sest kevadel tahaks õhemaid kindaid, kui talvised heidekäpikud (kuulikindlad). Lõngaks valisin Teksrena 100% villase lõnga, 7/2 ja värviüleminekuga. Pakun, et Leedu lõng. Varda suuruseks oli 1,75. Ja hakkasin kuduma...pealtpoolt paistis, et roheline laheb kollaseks, siis oranžiks. Sissepoole ma rohkem ei piilunud. Aga üsna varsti tuli välja, et seal sees on veel punane ja lilla ja sinine ja tumeroheline...
Ja sellised saidki minu kevade ootamise kindad.
Tumeda põhja peal...
...ja heleda põhja peal pildistatult.
Kudumise ajal suutsin ma mõned inimesed enda ümber "ära ehmatada" Kuidas ma koon kindaid, mis on erinevat värvi. Minu ämm teatas igatahes, et ...need ei ole ju paar... Minust noorem generatsioon arvas, et ...ise tead, mida kannad... Minuga enam-vähem ühevanused ei ole eriti midagi kommenteerinud.... Kas on see nüüd värvide igatsuses kevadeootus, või keskea kriis, aga mulle need kindad meeldivad ja kui soojemaks läheb, siis kätte ma nad panen, peetagu mind siis kasvõi poolearuliseks.
Kudumisjärjekord oli siis selline.
Sõrmkinnaste kudumise ajal tekkisid mõned mõtted, mis kipuvad uitama omi radu pidi. Mustit kindal ei olnud ja selleks et päris igav ei hakkaks, hakkasin mõtlema sellist mõtet. Kas oleks õigem kududa enne väike või nimetissõrm. Kui ma alles õppisin sõrmikuid kuduma, siis mina õppisin, et väike sõrm. Kohalikus käsitööringis kostis minu küsimusele kiire vastus mitmest suust, et ikka väikesest sõrmest alustatakse.
Uurisin asja ja minu kodusest raamaturiiulist leitud teave selline...
Õpik, kust mina omal ajal käsitöötundides teoreetilisi teadmisi omandasin, aastast 1972 (täiendatud 1980, 1983, 1988)...
...kirjutab
1992 aastal välja antud
...õpetab....
Praegune kudumise õpik, millest minu tütred tedmisi õpivad, aastast 2002...
....väidab jällegi, et nimetisõrm on see esimene, mida kootakse.
Seis 2:2
Tegelikult ei ole see üldsegi nii tähtis, aga minul oli, sest sõrmed tulid erinevat värvi. Valisin seekord selle variandi, et esimesena kudusin nimetissõrme. Pöialde jaoks kerisin eraldi kerast õige värvikoha ja kudusin. Järgi jäid kolm erinevate värvidega tutsu, eks näis kuhu kasutada saab.
Lihtsalt huvi pärast küsin, kuidas teie koote?
Vahepeal valmis kootud EMA lapiteki lapid. Esimene siis keskelt alustatud 2 silma vardal, lõpetatud 34 silma vardal. Teine lapp kootud nurgast nurka, alustasin 3 silmaga, kudusin kuni vardal oli 57 silma ja siis kahandasin.
Enne talve lõppu said valmis ka ühed labakud. A.Praakli väitel on muster pärit Hiiumaalt. Vardad olid nr:2, lõng oma lammaste villast.
Talled sünnivad...
...ja heleda põhja peal pildistatult.
Kudumise ajal suutsin ma mõned inimesed enda ümber "ära ehmatada" Kuidas ma koon kindaid, mis on erinevat värvi. Minu ämm teatas igatahes, et ...need ei ole ju paar... Minust noorem generatsioon arvas, et ...ise tead, mida kannad... Minuga enam-vähem ühevanused ei ole eriti midagi kommenteerinud.... Kas on see nüüd värvide igatsuses kevadeootus, või keskea kriis, aga mulle need kindad meeldivad ja kui soojemaks läheb, siis kätte ma nad panen, peetagu mind siis kasvõi poolearuliseks.
Sõrmkinnaste kudumise ajal tekkisid mõned mõtted, mis kipuvad uitama omi radu pidi. Mustit kindal ei olnud ja selleks et päris igav ei hakkaks, hakkasin mõtlema sellist mõtet. Kas oleks õigem kududa enne väike või nimetissõrm. Kui ma alles õppisin sõrmikuid kuduma, siis mina õppisin, et väike sõrm. Kohalikus käsitööringis kostis minu küsimusele kiire vastus mitmest suust, et ikka väikesest sõrmest alustatakse.
...kirjutab
1992 aastal välja antud
...õpetab....
Praegune kudumise õpik, millest minu tütred tedmisi õpivad, aastast 2002...
....väidab jällegi, et nimetisõrm on see esimene, mida kootakse.
Seis 2:2
Kootud helekollased sokid. Maavillane lõng ja varras oli nr:2. Sokid suuruses 38-39.
Tugevalt seotud ja ringide tekitamiseks seotud väikesed nööbid.
Punasesse värvilahusesse, mitte üle 5 minuti. Siis jahtuma .
Proovisin ka kindaid. Aga neid sidusin selliselt kaootiliselt ....
...ja ka tulemus oli kaootiline.
Need kindad kudusin emale.
Peale tikkisin lihtsa lumehelbekese akrüül+metallik lõngaga.
Need kindad said 4 aastasele tütrele. Soonik kootud kahekordse lõngaga, labaosa peenvillase lõnga ja heidega.
Lilled ja lehed on heegeldatud ja kinda külge õmmeldud. Kui ma litrid ja pärlid välja võtsin, läksid tüdrukul silmad särama.
Peale kaardi kudusin ja vanutasin pakki heidekäpikud, millele sai peale tikitud kuusemuster peenvillase lõngaga ja kaunistuseks rida läbipaistvaid hõbedase sisuga helmeid. Kuusekujuline piparkook on küpsetatud ise valmistatud piparkoogitaignast.
Karvane kindaäär on kootud eraldi, karvastatud pinnaga dekoratiivlõngast Cleopatra firmalt Austerman ja kinnastele külge õmmeldud. Pisut sädelev, nägu härmatis.
Pakk sa pakitud, kasti ja teele.
Selline oli minu nägemus isetehtud jõulukingist, mis on nii parajalt suur/väike, et mahub mõnusasti kahte pihku. Ise sain ka oma jõulurõõmu kätte - tegijaks Evemari.
