Minu tegemisi ja toimetamisi saab nüüd vaadata uuest blogist - Rõõm väikestest asjadest. Kohtumiseni!

Ilusat naistepäeva ja pika liuga vastlapäeva. Traditsiooni jälgides sai tänaseks küpsetatud vastlakuklid. Hernesuppi ei keetnud, keetsin hoopis oasuppi.
Vahepeal valmis kootud EMA lapiteki lapid. Esimene siis keskelt alustatud 2 silma vardal, lõpetatud 34 silma vardal. Teine lapp kootud nurgast nurka, alustasin 3 silmaga, kudusin kuni vardal oli 57 silma ja siis kahandasin.
Enne talve lõppu said valmis ka ühed labakud. A.Praakli väitel on muster pärit Hiiumaalt. Vardad olid nr:2, lõng oma lammaste villast.
Talled sünnivad...

Paljuvärvilised kindad.

Kudusin endale sõrmikud. Alustasin siis, kui meil siin Eestimaal suured sulad olid, paljud ilmatargad ennustasid, et veebruari lõpuks lumi läinud ja kevad käes. Keegi ei rääkinud käredast külmast ja arktilisetest õhumassidest. Igatahes otsustasin asja ruttu käsile võtta, sest kevadel tahaks õhemaid kindaid, kui talvised heidekäpikud (kuulikindlad). Lõngaks valisin Teksrena 100% villase lõnga, 7/2 ja värviüleminekuga. Pakun, et Leedu lõng. Varda suuruseks oli 1,75. Ja hakkasin kuduma...pealtpoolt paistis, et roheline laheb kollaseks, siis oranžiks. Sissepoole ma rohkem ei piilunud. Aga üsna varsti tuli välja, et seal sees on veel punane ja lilla ja sinine ja tumeroheline...
Ja sellised saidki minu kevade ootamise kindad.

Tumeda põhja peal...
...ja heleda põhja peal pildistatult.
Kudumise ajal suutsin ma mõned inimesed enda ümber "ära ehmatada" Kuidas ma koon kindaid, mis on erinevat värvi. Minu ämm teatas igatahes, et ...need ei ole ju paar... Minust noorem generatsioon arvas, et ...ise tead, mida kannad... Minuga enam-vähem ühevanused ei ole eriti midagi kommenteerinud.... Kas on see nüüd värvide igatsuses kevadeootus, või keskea kriis, aga mulle need kindad meeldivad ja kui soojemaks läheb, siis kätte ma nad panen, peetagu mind siis kasvõi poolearuliseks.

Kudumisjärjekord oli siis selline.
Sõrmkinnaste kudumise ajal tekkisid mõned mõtted, mis kipuvad uitama omi radu pidi. Mustit kindal ei olnud ja selleks et päris igav ei hakkaks, hakkasin mõtlema sellist mõtet. Kas oleks õigem kududa enne väike või nimetissõrm. Kui ma alles õppisin sõrmikuid kuduma, siis mina õppisin, et väike sõrm. Kohalikus käsitööringis kostis minu küsimusele kiire vastus mitmest suust, et ikka väikesest sõrmest alustatakse.

Uurisin asja ja minu kodusest raamaturiiulist leitud teave selline...

Õpik, kust mina omal ajal käsitöötundides teoreetilisi teadmisi omandasin, aastast 1972 (täiendatud 1980, 1983, 1988)...
...kirjutab
1992 aastal välja antud
...õpetab....
Praegune kudumise õpik, millest minu tütred tedmisi õpivad, aastast 2002...
....väidab jällegi, et nimetisõrm on see esimene, mida kootakse.
Seis 2:2

Tegelikult ei ole see üldsegi nii tähtis, aga minul oli, sest sõrmed tulid erinevat värvi. Valisin seekord selle variandi, et esimesena kudusin nimetissõrme. Pöialde jaoks kerisin eraldi kerast õige värvikoha ja kudusin. Järgi jäid kolm erinevate värvidega tutsu, eks näis kuhu kasutada saab.

Lihtsalt huvi pärast küsin, kuidas teie koote?

Üks suvine kudu- ja värvimistöö.

Üks suvine, aga näitamata tegemine. Villased sokid, mis kaunistatud batika tehnikaga.
Kootud helekollased sokid. Maavillane lõng ja varras oli nr:2. Sokid suuruses 38-39.
Tugevalt seotud ja ringide tekitamiseks seotud väikesed nööbid.
Punasesse värvilahusesse, mitte üle 5 minuti. Siis jahtuma .

Pärast kuivamist nägid välja siis sellised.
Proovisin ka kindaid. Aga neid sidusin selliselt kaootiliselt ....
...ja ka tulemus oli kaootiline.

Käpikud.

Head uut aastat!
Kuigi otsustasin, et jõulude ajal puhkan, siis peab tõdema, et olen käsitööst nii sõltuvuses, et andsin kiusatusele alla ja kudusin heidest käpikuid. Sellised siis enne pesumasinat ja pärast pesumasinas olemist. Selliseid heidekäpikuid olen kudunud juba 5 paari, aga need võetakse nii kiiresti kasutusele, et pildistada ei jõua.
Need kindad kudusin emale.

Peale tikkisin lihtsa lumehelbekese akrüül+metallik lõngaga.
Need kindad said 4 aastasele tütrele. Soonik kootud kahekordse lõngaga, labaosa peenvillase lõnga ja heidega.
Lilled ja lehed on heegeldatud ja kinda külge õmmeldud. Kui ma litrid ja pärlid välja võtsin, läksid tüdrukul silmad särama.

HÄRMAS JÕULUKROON

Isetegija foorumis toimus konkurss Kõige kaunim Jõuluehe 2010! Täna hommikul sain siis teada, et minu tehtud Härmas Jõulukroon sai hinnatud kõige kõrgemalt ja saavutas selles konkursis siis esikoha. Kuigi järgnevad konkurendid olid väga tihedalt kannul. Igatahes tänan kõiki, kes sellele "teosele" oma positiivse hääle andsid.

Nüüd pisut lähemalt. Kroon on siis valmistatud joogikõrtest, mille ümber kudusin toru. Kahe vardaga (nr:4) ja neli silma vardal. Lõngaks kasutasin karvastatud pinnaga dekoratiivlõnga Cleopatra firmalt Austerman. Tegemise alguses puutusin ka kokku probleemiga, et meie kaubandusvõrgust ei ole leida valgeid joogikõrsi. Kindlasti kuskil on nad olemas, aga mina ei leidnud. Kasutasin siis triibulisi joogikõrsi. Kroon on üles ehitatud 15 cm, 10 cm ja 5 cm kõrrepikkusega ornamentidest. Heegelniidi läbi kõrte tõmbamiseks kasutasin pikka heegelnõela.

Kuna komkursitingimused nägid ette, et midagi otse poest külge riputada ei tohi, kaunistasin poest ostetud jõulumunad glitterliimiga. Alguses proovisin heegeldatud lumehelgeid, kuidagi rasked jäid. Siis väljalõigatud lumetähekesi, ei olnud ilus. Need poest ostetud sobisid minu arvates kõige paremini.


Ilusat jätkuvat jõulukuud!

Jõulurõõm

Kuusepärjad on nüüd ustel,
kuuse-ehted müügil poes.
Kinnastel on kuusemuster-
jõulukuul on kuused moes!
Hõbekuusk on jõulukaardil,
mille Sulle saadan ma.
Kuuselõhn on jõulutaadil
kui Su tuppa astub ta.

Sellise luuletuse kirjutasin ma kaardile, mille saatsin Lauriinale. Luuletuse autor Leelo Tungal on selle küll kirja pannud pisut teiste sõnadega, aga ma muutsin mõned sõnad, et luuletus sobiks minu pakiga kokku. Kaart ise selline. Kasutatud siis jällegi kuumtöödeldud mahulist vatiini, millele kahepoolse liimiriidega kleebitud hõbedane riie. Kaks kuuske keskelt kokku õmmeldud ja kaardile liimitud.Tähekesed samast materjalist.
Peale kaardi kudusin ja vanutasin pakki heidekäpikud, millele sai peale tikitud kuusemuster peenvillase lõngaga ja kaunistuseks rida läbipaistvaid hõbedase sisuga helmeid. Kuusekujuline piparkook on küpsetatud ise valmistatud piparkoogitaignast.
Karvane kindaäär on kootud eraldi, karvastatud pinnaga dekoratiivlõngast Cleopatra firmalt Austerman ja kinnastele külge õmmeldud. Pisut sädelev, nägu härmatis.
Pakk sa pakitud, kasti ja teele.
Selline oli minu nägemus isetehtud jõulukingist, mis on nii parajalt suur/väike, et mahub mõnusasti kahte pihku. Ise sain ka oma jõulurõõmu kätte - tegijaks Evemari.

KK foorumi päkapikupaki tegin mina Siljale. Kuna päkapikud andsid vihje, et Silja on küll nobe sokikuduja, aga ise ilma sokkideta, siis saigi talle kootud sokid. Jõulude puhul pisut edeva karvase ääre ja ikka jõuluvärvides. Pakki läksid veel sokilõng, piparkoogid ja kaart (see oli küll ostetud).

Sokid kootud tuttava lamba seljas kasvanud villast valmistud lõngast. Värviline lõng on ise värvitud. Punase esimene ja kolmas värvimine. Karvane äär on kootud karvastatud pinnaga dekoratiivlõngast Cleopatra firmalt Austerman

Väikesed sokid

Haiglavoodis oodates valmisid ühed sokikesed. Vardad 2,5. Lõngadeks Novita Wool.

Lõngad

Olen rõõmus ja rahulolev :)
Täna sain kätte oma lõnga. Suvel suure kuumaga pestud vill sai augustis viidud Süvahavva villavabrikusse. Sel aastal pesin ja "päästsin" maha matmisest hea tuttava lammaste villa. Järgmisel aastal saab villa juba oma lammastelt. Kes mind tunnevad, siis ma ei hakka lambaid kasvatama keset Kilingi-Nõmme linna, vaid metsade vahel Viljandimaal.
Lõnga sai kokku 10 kg ja lisana siis ka heiet. Kui villa viimas käisime, siis perenaine näitas, kuidas seal lõngtegemisel kuskil jookseb see heie - no ma ei oska seletada, aga hea meel on selle üle. Kuna karjas oli ainult üks hall lammas, siis sai lisatud hallile villale ka valget, aga tulemus on piisavalt hall, kannatab valgele mustrit sisse kusduda küll. Kui tokkidena arvestsda siis 27 valget ja 7 halli+heie.

Kui abikaasa lõngakottidega koju jõudis, haarasin kohe 2 valget ja 1 halli ja pesin ära. huvitavl moel sõrmed tahaksid kohe kuduma asuda.

Mulle meekdib see teadmine, et ma tunnen neid lambaid, kelle villast peagi kuduma hakkan :)

Laste sokid

Roosad sokid - talla üldpikkus 12 cm. Heleroosa ja valge lõng NOVITA Wool 100% villa, tumeroosa lõnga nime ei mäleta, aga oli ka 100% villane. Vardad 2,5, vardal oli 12 silma, kannalakas 20 rida ja kand kootud sama võttega, kui Spring Forward sokkidel. Soki muster pärineb DROPSI beebipapudelt
Sinised sokid - talla üldpikkus 14 cm, helesinine ja valge lõng NOVITA Wool 100% villa, tumedam sinine tundmatu lõng minu lõngakastist. Kannalakas 22 rida, kand sama, mis eelmistel sokkidel. Varras 2,5, vardal loodud 13 silma, sääramustri jaoks kasvatatud vardale 2 silma juurde = 15 silma vardal, peale musrit kahandatud 2 silma varda kohta, soonik ja ülejäänud sokk kootud 13 silma vardal. Muster pärineb Suurest Sokiraamatust

Sokid

Kunagi(ammu) sai ostetud lõng 7Veljesta Raita. Kuna meie peres neli tütart, siis ostsin kohe kaks tokki, et ikka kõigile saaks sokid jalga. Noorimale tegingi, aga suuremad teatasid, et neile see lõnga värv ei meeldi. Pastelsed laiad triibud, tunnistan, et natuke igav oli kududa küll. Ja siis see lõng seisis ja ootas villaste lõngade kastis koos tumepunase 7Veljeste lõngaga. aga nii nagu igal oinal oma Mihklipäev, nii saabus ka sellele lõngale päev, kui just tema valiti lõngakastist, sest oli tekkinud IDEE!
Nii saigi "igav" triibulõng endale kaaslaseks tumepunase lõnga ja valmisid sokid, mis ei tundunud enam kellelegi igavad.

Ja mis saab sokikudujal meele veel paremaks teha, kui valmis sokipaar, mille triibud jooksevad täpselt nii, nagu peab ja kaks sokki on täpselt ühesuurused - täpselt nii, nagu ette nähtud.
Sokid suurusele 39 - 40. Kannad kootud tugevdatult. Vardanumbriks 3.
Sügispäikese valgus ja vari.

Mustri-idee Suurest Sokiraamatust.

Mütsike.

Pisut jahedamate ilmadega on vaja lapsele pähe panna müts. Villane oleks siiski praegu pisut palav. Roosa müts-kübar on heegeldatud puuvillasest lõngast (niidi kohta pisut jäme), nime ei mäleta, heegelnõel oli nr:3. Lilled heegeldasin punasest üleminekuga Nika heegelniidist ja kasutasin heegelnõela nr:2. Mütsi külge kinnitasin lille pärliga.
Esimene pilt tehtud lemmiku(meie koer) juures. Kuidagi väga edev oli see tüdruk täna.

Heegeldatud lapid .

Heegeldatud lapid Aasta Isa lapiteki sisse. Lõngaks Jil ja lapi suuruseks 20x20 cm. Heegelnõel nr:3

Lõngakera

Kui ma koos mõne vahva naisega eelmine nädal Annely juures lõnga värvisin, liitus meie väikese seltskonnaga ka Annely vanaema. Ja küsis - Värvite lõnga. Aga kas te lõngakera ka kerida oskate? Ei osanud esimese hooga midagi vastata ja küllap meie, vähemalt minu, pisut juhm ja üllatunud nägu oli vastuseks sellele küsimusele.
Mina kerin selliseid ilusaid ja ümmargusi kerasid, mis mõnusalt veerevad, kui neist midagi kuduma hakata. Aga see ei olevat üldse õige. Ja siis meile õpetati kuidas kerida üks korralik lõngakera.

Kõigepealt kerid ümber sõrmede, nii naga tavaliselt.Ja siis hakkad kerima ühte otsa.

Teiselt poolt näeb kerake välja selline.

Minu tänase päeva "harjutamine"
Külje pealt näevad kerad siis välja sellised - mitte põrmugi ideaalselt ümmargused.
Kudumist alustatakse lõngakera sees oleva lõngaga, mis kõigepealt sai sõrmede peale keritud.
Ja nii jooksebki lõng seestpoolt. Lõngakera püsib paigal ja ei veere kaugele voodi alla. Ma ei ole veel katsetanud, aga arvan, et kirimustrit kududes ei lähe sellisest lõngakerast jooksvad lõngad omavahel sassi ja sõlme.

Loomulikult on mul veel tarvis harjutada, sest mulle tundub, et said liiga kõvad kerad. Aga olen väga-väga tänulik Annely vanaemale, et ta sellist oskust meiega jagas.
Mis mul öelda - INIMENE ÕPIB KOGU ELU. (kui ta muidugu tahab)